Egiptuse kunst
 |
| Giza püramiidide väli - Cheopsi püramiid – vanim ja suurim. U 2500 eKr. Egiptuse Vana Riik allika |
Egiptuses valitses vaarao, kes oli ka üks jumalatest. Vaaraol oli ainuõigus suhelda teiste jumalatega, kuulutada oma lähemateks liitlasteks erinevad jumalaid. Vaarao pidi tagama rahva heaolu, andma välja seadusi, juhtima sõjakäike, pidama usulisi talitusi ja püstitama sakraalehitisi. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; Miksike: Esiajalugu. Kasutatud 29.09.2017)
Egiptlaste religioon oli polüteistlik: austati paljusid jumalaid. Jumalatele anti uusi kirjeldusi, nende ülesanded võisid seguneda ja liituda. Varasemaid jumalaid kujutati loomadena, kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Lisaks uskusid egiplased, et elu võib jätkuda peale surma. Selletõttu õpiti laipasid palsameerima ning hauakambreid ehitama. Haudehitise oli kolme tüüpi: mastaba(maaalune kividega vooderdatud hauakamber ja selle kohal asuv kasti moodi kiviehitis), astmikpüramiid(mitmekorruseline mastaba, ülespoole ahenev) ja püramiid(kolme kolmnurkse küljega ehitis, ülespoole ahenev, kiviplaatidega kaetud, väga suur). Kõige kuulsamad Cheopsi, Chefreni ja Mykerynose püramiidid asuvad Kairo lähedal Giza väljal. Uue Riigi vaaraode muumiasid hakati aga varaste tõttu peitma kaljuhaudadesse. Nii kujunes välja Kuningate org, kuhu on maetud mitmed vaaraod ning mis koosnevad pikkadest käikudest, mille seinad on kaetud värviliste maalingute ja tekstidega. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
 |
| Ramses II hauamonument Abu Simbelis, 13. saj eKr (II at keskpaik). Egiptuse Uus Riik allikas |
Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt lahtine ehitis. Templi värav püloon, mis koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, asus templi kitsal küljel. Püloonid, sambad ja müürid olid kaetud värviliste reljeefide ja hieroglüüfikirja märkidega. Templi peaosaks oli õu, mille taga oli sammassaal ja mõned preestrite hämarad ruumid. Sambad olid kas taimevormilised või 16-tahulised. Kuulsamad templid on Karnakis ja Luksoris nt. Abu Simbeli kaljutempel ja Hatšepsuti matusetempel. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Egiptuse skulptuuris kujutati vaaraosid ja jumalaid rangetena, suursugustena ja üldistatuna. Valmistati kivist. Skulptuurile oli omapärane sünge, üleinimlik toredus. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu eespool, käed rusikas tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi rinnal. Ebaloomulik poos ja proportsioonid andsid edasi väärtust ja ajatust. Näod olid neil võimukad, salapärased ja üleolevad, nende pilk suunatud üle vaataja pea. Lihtrahvast aga kujutati skulptuuris väiksemana, elavamana, vabamana. Valmistati puidust ning olid värvilised. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
 |
| Nofretete büst, 14. saj eKr (II at keskpaik eKr). Egiptuse Uus Riik allikas |
 |
| Vaarao Mykerinos abikaasaga, u 2500. Egiptuse Vana Riik allikas |
 |
| Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14 saj eKr (II at keskpaik). Egiptuse Uus Riik allikas |
Pinnakunstiks nimetakase Egiptuse reljeefikunsti ning seinamaali. Seinamaalidel olid vaaraod samuti üldistatud ja neid kujutati ääretu kindluse ja ainult mõne üksiku joonega. Lihtrahvas oli seinamaalidel vabam ja elavam ning nende iseärasusi(nt. rass ja eripärad) kujutati täpsemalt. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
 |
| Narmeri palett, u 3000 eKr. Egiptuse Vana Riik allikas |
