Mesopotaamia kunst

Esimesed kõrgkultuurid tekkisid lähistroopilise kliimaga aladele jõgede orgudesse Lähis-Idas, Indias ja Hiinas, sest sealolevad tingimused soodustasid viljakasvatust ja seega elanikkonna kasvu. Põlluharimise jaoks vajalike kanalite ja veehoidlate ehitamiseks oli vaja teha koostööd ja nii tekkisid esimesed riigid.  (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile)

Mesopotaamia kõrgkultuuri loojateks peetakse sumereid. Vajadusest leiutasid sumerid endale kiilkirja ning ka kaared ja võlvid. Et koos hakkama saada, rajati linnriike ning ehitati linnakindluseid, losse ja templeid. Templikompleks oli mõeldud nii pühamuks kui ka ühiskondlike tööde juhtimiseks. Selle tähtsamaks osaks on tsikuraat(kõrge massiivne torn, mis kitseneb astmete kaupa ülespoole; torni üleval on pikk ja kitsas tempel jumalakujuga). (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Mesopotaamlased kasutasid ehitamiseks põletatud või päikese käes kuivatatud savitelliseid. Savitellised pole aga ilmastiku mõjudele vastupidavad, mille tõttu on tänaseni säilinud Mesopotaamia ehitistest vaid savikuhjad. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

 Ištari väravad, I at keskpaik (6. saj) eKr.
Vana-Mesopotaamia (Babüloonia)
allikas 

 Naram-Sini võidusteel, 3. at eKr.
 Vana-Mesopotaamia
allikas

Üks tuntumaid rajatisi Mesopotaamia ajast on Ištari värav, mis oli Uus-Babüloonia riigi müüri peaväravaks. Värav oli pühendatud jumalanna Ištarile ning sellest kasvas välja lai tänav, mil peeti rituaalseid rongkäike.Värava ja tänava seinad olid sinise ja kollase glasuuriga tellistest ning nad olid kaetud loomade reljeefide jm ornamentikaga. Ištari värava juures asusid ka Semiramise rippaiad, mis loodi kuninga naise Amita auks ja mis olid rajatud laiale neljaastmelisele terrassile ning iga korrust kandsid võlvkaared. Piiblis mainitakse aga Paabeli torni, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mis oli kokku üle 180m pikk. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; Vikipeedia: Semiramise rippaiad. Kasutatud 28.09.2017)

Samuti kasutati Assüürias ehitiste kaunistamiseks reljeefe. Levinud teemaks nende seas olid igasugused loominimesed jm fantastilised olendid. Assüüria kujutava kunsti peateemaks oli aga kuninga ülistamine. Paljudel reljeefidel on kujutatud kuningat istumas ja alamaid vastu võtmas, sagedad on ka sõja- ja jahistseenid. Figuurid on üldistatud ja raiutud kindla käega. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)