Ürgaja kunst
 |
| Willendorfi Veenus, u 30 000 eKr. Kiviaeg allikas |
Esimesed kunstiks nimetatavad kujutised valmistati kiviaja lõpus, u. 40 000 a. tagasi. 40 000-20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsaid loomakujutisi: mammuti, piisoni, hobuste ja põtrade kujukesi ja seinamaale. Inimesi esineb harva paleoliitikumi kunstis, kuid üks tuntumatest ja varasematest on Willendorfist pärit naisekujuke, mis seostub viljakusega. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Koopa- ja kaljumaale kraabiti kivisse, täideti värviga, pehmele pinnale joonistati puupulga või sõrmedega. Värvilisi pilte maaliti käsna või pintsliga, värv saadi eri tooni muldadest. Maalidel kujutatavatel loomadel puudus omavaheline suurussuhe ning nende asetus oli juhuslik. Arvatakse, et neil maalidel võib olla seos maagiliste rituaalidega. Tuntumad koopamaalid asuvad Altamiras Hispaanias ja Lascaux's Prantsusmaal ning need maaliti u 15 000 aastat tagasi. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Neoliitikumi alguses võimaldas põlluharimine inimestel vähem loodustingimustest sõltuda ning seega said inimesed tegeleda muude asjadega nagu käsitöö ja kunst. Sellest ajastust on pärit megaliitilised ehitised(kreeka k. suur kivi). Megaliitilised monumendid jagunevad kolmeks: kromlehh(ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgemad püstised kiviplokid, millele on paarikaupa kolmas peale tõstetud), menhir(kõrge püstine kivirahn, mis võis paikneda rühmiti) ja dolmen(suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat). Kõige kuulsam näide megaliitilistest monumentidest on Inglismaal asuv Stonehenge. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Koopa- ja kaljumaale kraabiti kivisse, täideti värviga, pehmele pinnale joonistati puupulga või sõrmedega. Värvilisi pilte maaliti käsna või pintsliga, värv saadi eri tooni muldadest. Maalidel kujutatavatel loomadel puudus omavaheline suurussuhe ning nende asetus oli juhuslik. Arvatakse, et neil maalidel võib olla seos maagiliste rituaalidega. Tuntumad koopamaalid asuvad Altamiras Hispaanias ja Lascaux's Prantsusmaal ning need maaliti u 15 000 aastat tagasi. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
 |
| Altamira koopa seinamaaling, u 15 000 eKr. Kiviaeg. Hispaania allikas |
Neoliitikumi alguses võimaldas põlluharimine inimestel vähem loodustingimustest sõltuda ning seega said inimesed tegeleda muude asjadega nagu käsitöö ja kunst. Sellest ajastust on pärit megaliitilised ehitised(kreeka k. suur kivi). Megaliitilised monumendid jagunevad kolmeks: kromlehh(ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgemad püstised kiviplokid, millele on paarikaupa kolmas peale tõstetud), menhir(kõrge püstine kivirahn, mis võis paikneda rühmiti) ja dolmen(suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat). Kõige kuulsam näide megaliitilistest monumentidest on Inglismaal asuv Stonehenge. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)