Egeuse e. Kreeta-Mükeene kunst

Jumalanna madudega, u 1600 eKr.
Kreeta-Mükeene
allikas

Egeuse e. Kreeta-Mükeene kunsti alla loetakse Egeuse saarte, Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku kunsti. Nendel aladel elanud inimeste usu kohta pole leitud täpseid andmeid, kuid arvatakse, et seal levis viljakuse kultus. Lisaks puudusid neil ühised suured valitsejad, mille tõttu pole neid kujutatud ka portreekunstis. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)


Kreeta arhitektuuri tähtsamaks osaks olid lossid, mis koosnesid väikestest ja erineva välimusega ruumidest. Ruumid paiknesid suvaliselt ümber nelinurkse siseõue. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad aga puust. Sambad ei olnud mõeldud toestamiseks, vaid ruumide liigendamiseks ning olid tavaliselt punased, mustad või kollased. Kreeta losside võlu tulenes erinevatest vormidest ja värviküllusest. Siseruumide seintele oli maalitud ornamente ja muid pilte. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Knossose palee varemed.
Kreeta-Mükeene
allikas

Kreeta kunsti üks suurepäraseimaid osi on keraamika. Ornamendid on väga looduslähedased ja lausa ruumiliselt tajutavad. Seinamaalidel ja reljeefidel oli vähe stiliseerimist, sisuks on peamiselt elurõõm ja kergus. Kreeta kunst peegeldab inimeste õnnelikule elule oma eredate värvide ja dekoratiivsusega. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Mandril muutsid sõjad kunsti karmimaks. Tähtsamateks ehitisteks on kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaarel asub Tirynsi linnus, mida ümbritseb suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Erinevalt Kreeta lossidest oli Tirynsi linnuses teistest oluliselt suurem ja kesksem pearuum megaron. Tirynsi lähedal asub Mükeene linn, mille müür on samuti laotud suurtest kiviplokkidest. Kuulus Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kiviplokist ja nende ülal on reljeef kahest lõvist. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)