Bütsantsi kunst

Bütsants tekkis, kui 395. aastal jagati Rooma riik Ida- ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riiki hakati pealinna järgi kutsuma Bütsantsiks. Riik kestis 1453. aastani, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. (tdl.ee: Bütsantsi kunst. Kasutatud 9.11.2017)


Bütsantsile omane arhitektuur kujunes välja alles 6. sajandiks. Hakati ehitama tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt sarnanesid võrdhaarse kreeka ristiga. Neid katsid viis kuplit: üks suur keskel ja neli väikest ristiharude kohal ning nende põhiplaani äärmised punktid olid keskmest ühekaugusel. Kuulsamaks näiteks on Apostlite kirik Konstantinoopolis. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Secrets of the Hagia Sophia
Hagia Sophia sees
allikas
Hagia Sophia Museum picture in Istanbul
Hagia Sophia, Istanbul (omaaegne Konstantinoopol),
6. saj pKr. Bütsantsi kunst
allikas













Bütsantsi kuulsaimaks ehitiseks peetakse Hagia Sophia katedraali, mis on kujundatud kuppelbasiilikas. Viklid võimaldasid ehitada kupli ristkülikukujulise ruumi kohale. Ehitamisel kasutati kõige luksuslikumaid materjale ning kaunistati mosaiikidega. Hiljem katsid türklased maalingud ja mosaiigid ning ehitasid katedraali ümber minaretid e. kõrged saledad tornid. (tdl.ee: Bütsantsi kunst. Kasutatud 9.11.2017; Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)


Ravenna - San Vitale- Imperial Portrait of Emperor Justinian 1 and his Retinue.jpg
Mosaiik keiser Justinianusega. Ravenna (Itaalia), 
6. saj pKr. Bütsantsi kunst
allikas
Lisaks türklaste sekkumisele, käis ka Bütsantsis endas võitlus visuaalse kunsti teemal. Ikonoduulid pooldasid ikoone e. usulise sisuga pilte ja pidasid neid pühadeks objektideks, aga ikonoklastid arvasid, et Jumal ja kõik pühad nähtused olid ülemeelelised, nähtamatud. Seega nende nähtuste kujutamise oli ikonoklastide arust pühaduse solvamine. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)


Hiljem levis Bütsantsis ka tahvel- e. ikoonimaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Maarja koos Kristusega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal kaeti kullavärviga, mis kumab maalist läbi. Paljud ikoonimaalist tekkinud reeglid kinnistusid väga tugevalt, mis tegi maalikunsti muutumise raskemaks. (tdl.ee: Bütsantsi kunst. Kasutatud 9.11.2017)

BBC dokumentaalfilm Bütsantsist