Etruski kunst
Arvatakse, et etruskid kujunesid välja Etruuria kohalikest põlluharijatest ja merd mööda tulnud rahvast. Neil puudus ühine riik, aga neil oli linnade liit. Etruskitel oli palju maavarasid, nad oskasid töödelda rauda, kulda ja pronksi. Etruskite kõrgaeg jääb 7.-6. saj. e.Kr. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Etruski skulptuuris on märgata kreeka kunsti mõjutusi. Veji Apolloni näol on tardunud naeratus nagu kourosel ning ta on riietatud nagu kore. Apollon on valmistatud etruskite lemmikmaterjalist põletatud savist ning tal on massiivne ja kohmakas keha. Etruskid kasutasid skulptuuris ka pronksi. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
 |
| Terrakotast sarkofaag. U. 520 e. Kr. Etruuria allikas |
Etruskite linnadel oli korrapärane planeering: tänavatel oli kiviplaatidest kate ning linna ümbritses müür. Kõige rohkem on etruski kultuurist säilinud aga matustega seotud ehitised. Toscanas on leitud ümmargusi hauakambreid e. tumulusi suurtes gruppides - neid nimetatakse nekropolideks. Tumuluse kamber oli ehitatud maa alla ning selle peal oli mullast kuhi. Alguses olid hauakambrid ühetoalised ja kaetud rõõmsameelsete seinamalidega, hiljem muutusid nad kahetoaliseks ja süngeks. Tumuluse sees asus põletatud savist sarkofaag, mille ülaosaks oli portreeskulptuur lahkunust. (miksike.ee: VI. Etruski kultuur ja kunst. Kasutatud 8.11.2017)
 |
| Veji Apollon. U. 510 e.Kr. Etruuria allikas |
Etruski ehitised on halvasti säilinud, kuid roomlased kirjeldasid seda sarnaselt kreeka templitele. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)