Rahvaste rändamise aegne kunst (merovingid, karolingid, viikingid)
Kõrgkultuuridest põhjapool, Hiinast Kesk-Euroopasse ulatuval alal arendasid rändrahvad e. nomaadid oma kultuuri. See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks ning paremate karjamaade otsingul läbisid nomaadid väga suuri vahemaid, seega ei tekkinud püsivaid linnataolisi asulaid. Sellegipoolest tekkis neil ühiseid tunnuseid nagu tööjaotus ja käsitööoskus. Lõunapoolsetelt rahvastelt õpiti ka näiteks metallide töötlemist ja ratastega vankrite ehitamist. Rändrahvaid oli mitmeid erinevaid: sküüdi hõimud Doni ja Doonao jõe vahel, keldid Kesk- ja Lääne-Euroopas, germaani hõimud ja viikingid. Nendest arenesid edasi merovingid ja karolingid. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
 |
| Ruunikivi Gotlandilt. Rootsi. 8. sajand allikas |
Sküütide kultuuri on kõige rohkem säilinud nende ülikute hauaküngastes e. kurgaanides. Nendest on leitud palju esemeid, mis esindavad rändrahvaste kunsti, selle hulgas ka loomastiili. Loomastiilis kujutati metsloomi, mis olid fantaasiaküllased ja vabade loodusvormidega. Loomad olid lihtsustatud, kuid võimsad. Neil oli tihti metsik, kuri ilme. Keltidele oli omapäraseks paelornament, mis oli katkematu väänleva joone, millesse põimusid loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Paelornamente on leitud pealikuhaudadest metall- ja kiviesemetel. Germaanid olid kõige oskuslikumad metalltehnikates, milles valmistati ehteid ja kaunistati ehteid. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Kõige kauem levis rändrahvaste kunst Skandinaavias, kus jäädi 11. sajandiks paganateks. Samal ajal kui mandril levis kristlus, alustasid viikingid Skandinaavias oma rüüsteretki. Viikingite kunstis on populaarseks kivist ja metallist esemed, sest need on vastupidavad. Meresõitjatele ja sõjasangaritele püstitati ruunikivisid, millel olid tavaliselt ruunikirjas tekstid ja võimsad laevade ja inimeste kujutised. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; et.wikipedia.org: Viikingite kunst. Kasutatud 30.11.2017)
 |
| Evangelist Matteus. Raamatumaal Lindisfarne'i kloostrist. u. 698-700 allikas |
Merovingide dünastia valitses 5.-7. sajandil Frangi riiki, mis oli oma nime poolest kristlik. Kirikuid peeti Rooma riigi võimsuse edasikandjateks, sest nad olid ainukesed kindla ilmega asutused. Siiski jäid paganluse mõjud püsima veel pikaks ajaks. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Kuigi Frangi riigi ajal tegeleti palju käsitööga, peetakse Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirju ja neis leiduvat kirjakunsti ja illustratsioone. Kuna kirjasõna kasutas peamiselt kirik, olid käsikirjad usulise sisuga. Neid kaunistati ornamentide, figuraalkompositsioonidega ja initsiaalidega(toretsevalt kaunistatud lehekülje esimene täht). (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Karolingide kunst
 |
| Aacheni lossikabel. Saksamaa. 792-805 allikas |
Karolingide ajal püstitati palju kivihooneid. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, millest ükski pole säilinud. Aachenis püstitati aga kaheksatahuline lossikabel, mida ümbritseb madal ümbriskäik. Sisevaates on kasutatud palju ümarkaart, osa detaile on toodud Itaaliast. Aacheni lossikabel on suuruselt üpriski väike.Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal siiski basiilika. Seda on näha säilinud joonistuselt, millel on kujutatud kiriku rekonstruktsiooni. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
Kujutavas kunstis jäi peamiseks miniatuurmaal. Selles hakati rohkem taotlema looduslähedust. Tehnilist poolt aitasid arendada Bütsantsist pärit meistrid. Paelornamentikale tulevad juurde inimeste ja loomade kujutamine, ruumi ja maastiku kujutamine. Neis on märgata ka rahvuste, nagu sakslaste ja itaallaste kujunemist. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)
video viikingitest