Vana-Rooma kunst

8. sajandil e.Kr. loodi Rooma linnriik, kuid alles 3. saj e.Kr. arenes roomlastel oma tõeline kirjandus ning selleks ajaks valitses Rooma juba tervet Itaaliat. Rooma riik lagunes 476. aastal. Roomlased võtsid oma kultuurile eeskujuks Kreeka, sest riigi algusest puudeti kokku kreeka kolooniatega. Roomat vallutas hellenistlik kunst ning ka etruskid võtsid kreeka kultuurist inpsiratsiooni. Lisaks sellele võeti üle ka osasid kreeka usundeist. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; syg.edu.ee: Rooma kultuur. Kasutatud 8.11.2017)


Kuigi rooma kunstis leidus palju teiste kultuuride mõjusid, leidus näiteks arhitektuuris omapära. Ehituses võeti kasutusele lubimört(kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), mis võimaldas ehitada kupleid, võlve ja kaari. Kaart kasutati seinteavade sildamiseks. Ehitati silinder- ja ristvõlve. Kupleid ehitati ümarate ruumide katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon. Uuendused võimaldasid ehitada vastupidavaid teid ja sildu. Puhta vee saamiseks linnadesse ehitati veejuhtmed. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; syg.edu.ee: Rooma kultuur. Kasutatud 8.11.2017)


Colosseum(varemed).
Rooma, 1. saj pKr
allikas+lugemist

Ühiskondlikult tähtsateks hooneteks olid saunad e. termid, milles olid eritemperatuuridega higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. 
Akveduktid olid kõrgele kaaristule ehitatud veejuhtmed, mis juhatasid vee linna.
Colosseum oli Rooma suurim amfiteater, mis koosnes neljast korrusest. Selle ehitamist võimaldas kaarte ja võlvide kasutuselvõtt. Teater pidi mahutama üle 50 000 vaataja. 
Triumfikaar oli roomlastele omapärane ehitis, mis oli välimuselt väravataoline, kuid oli mõeldud monumendiks. Olemuselt oli ühe või kolme kõrge kaaravaga hiigelsuur kivisein. 
Foorumiks nimetatakse sõjaväelaagri keskel asuvat kahe tee ristumiskohta, mille ümber ehitati esinduslikke hooneid ja monumente.

Trajanuse sammas.
 2. saj pKr
allikas

Seotud kujutis
Pantheon.
Rooma, 2. saj pKr
allikas

Trajanuse sammas oli tema auks püstitatud monument, mis asus Trajanuse foorumil ning sisaldas tema matuseurni. See koosnes alusest ja 19 marmoriplokist, mille tipus on Trajanuse pronksskulptuur.
Panteon on Vana-Rooma ehitistest kõige paremini säilinud. See on üks perfektsemaid kuppelehitisi maailmas. Tempel on mõeldud planeedinimedega jumalate auks. 
Fortuna Virilis on väike vabariigiaegne tempel, kus on näha kreeka ja etruski kunsti mõjusid. See paikneb kõrgel alusel ning üles viib kitsal küljel asuv trepp. Seinad on ümbritsetud sammaste ja poolsammastega. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)


Roomlanna büst.
 vanarooma kunst, 1. saj pKr
allikas
Aritektuuri õitsengu tõttu tehti Roomas palju reljeefe ning monumente. Säilinud on rohkem aga vabafiguure ja portreeskulptuure. Kusjuures kujutati rohkem ennast kui jumalaid. Portreebüstide levik tulenes esivanemate austamisest, neid kujutati realistlikult. Portreesid tehti ka riigile teeneid osutanud inimestest ning valitsejatest. Lisaks levis Augustuse ajal Roomas ka idealiseerivam skulptuurivorm, mis lähtus Polykleitose "Odakandjast". (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Maalikunsti on Roomast vähe säilinud. Suurimaks allikaks on tuha alt välja kaevatud Pompeji. Sealt on leitud palju põrandamosaiike ja seinamaale. Mosaiik on suur teos, mis koosneb kokku seatud väikestest erivärvi kuupidest. Seinamaalidele oli iseloomulik illusionism, looduse jäljendamine. Armastati eritekstuuride kujutamist ja silmapetteid. Maalide sisu oli varieeruv: osa kujutas mütoloogilisi teemasid, osa olustikku, maastikku või esemeid. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)