Vanavene kunst

Vanavene kunst tekkis 9.-10. sajandil, kui moodustati esimene idaslaavlaste riik, mille keseks oli Kiiev. Vanavene kunst säilitas oma iseärasuse kuni 17. sajandini. Tänu Bütsantsi riigiga läbisaamisele sai slaavlaste riik tekkida palju kiiremini, kuid nende kultuuri ja seega õigeusu vastuvõtmine eraldas slaavlasi Lääne-Euroopast. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Sofia peakirik Novgorodis
allikas

Venelaste arhitektuuris oli suur osa kirikutel. Esimesed suuremad säilinud kiviehitised ongi Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis, mis ehitati 11. sajandil. Mõlemale on hiljem tehtud laiendusi.  Novgorodi ümbruses on veel kuulsad kirikud Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Vassili Blažennõi peakirik Moskvas
allikas

Kui 13. sajandi alguses rüüstasid mongolid Vene alasid, sai ehituskunsti keskuseks Moskva. Seal töötas palju itaalia meistreid, mille tõttu muutus vanavene arhitektuur toretsevamaks, maalilisemaks. 16. sajandil sai vanavene arhitektuuri tunnuseks sibulkuppel(sibulakujuline katuseehitis), mis oli omane Vassili Blažennõi peakirikule Moskvas. Seda kirikut peetakse 16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistriteoseks. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; miksike.ee: Kunstiajalugu 3: Vanavene kunst. Kasutatud 30.11.2017)

Ilmalikust arhitektuurist kõige tähelepanuväärsem on kindlustusarhitektuur. Vanavene linnade keskseid kindlustusi nimetatakse kremliteks. Kreml oli linna sõjaline ja poliitiline keskus. Kõige kuulsamaks on saanud Moskva Kreml. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile; et.wikipedia.org: Kreml. Kasutatud 30.11.2017)

Vladimiri Jumalaema. Ikoon.
11. saj.
allikas

Skulptuurist ei saa vanavene kunstis peaaegu üldse rääkida, kuid maalikunstis on saavutused suuremad. Lisaks arhitektidele tulid Bütsantsist Venemaale ka paljud kunstnikud, kes valmistasid kirikutesse freskosid ja mosaiike. Kõige väärtuslikumaks sai vananene maalikunstis ikoonimaal. Esimesed ikoonimaalid toodi Bütsantsist ning seega on vanavene maali põhimõtted üpris sarnased Bütsantsi omadega. Kui vene ikoonikunst hakkas bütsantsi omast eralduma, lisandusid sellele  legendid ja pühakulood ning rahvausundi elemendid nagu mustad jõud ja kuradi kujutused. Kuulsaimad ikoonimaalijad Venemaal olid Bütsantsist pärit Theophanes Kreeklane ja venelane Andrei Rubljov. Kohaliku ja bütsantsliku kunsti erinevus tuleb välja eriti nende kahe teoste võrdlemisel. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)

Ikoonimaalide kõrvalt levisid Moskvas ka ikonostaasid. Ikonostaas on paljudest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku idapoolse pühama osa tavalistele usklikele mõeldud kirikuruumist. Sellel on igale teemale mõeldud kindel koht. Keskmisel ikoonil on Kristus Maarja ja Johannese vahel, nende kõrval peainglid, üleval apostlid ning edasistel külgedel kohalikud pühakud. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)