Kunstiajalugu

Vana-Kreekas valitsenud demokraatliku orjanduse tõttu oli vabadel inimestel võimalus tegeleda vaimsete aladega nagu matemaatika, filosoofia ja meditsiin. Sellest tulenevalt toimus just Vana-Kreekas nendes valkondades kiire areng. Vanakreeklased uskusid inimeste moodi jumalaid, ehitasid nende auks templeid, ohverdasid loomi ja pühendasid neile rongkäike, mänge ja etendusi. ( kunstiabi.weebly:  Vana-Kreeka . Kasutatud 31.10.2017 ) Vana-Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks perioodiks: Arhailine e. vana aeg - 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg - 480-323 e.Kr. Hellenistlik e. hiline aeg - 323 e.Kr.-30 p.Kr. (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Samb ad on Vana-Kreeka arhitektuuri kõige meeldejäävamaks osaks. Nad jagunevad ehituselt kolme ossa: baas e. alumine osa, tüves e. keskmine osa, kapiteel e. ülemine osa. Ka stiililt jaotatakse nad kolmeks: dooria, joonia ja korintose stiil. Dooria stiilile o...

Jumalanna madudega, u 1600 eKr. Kreeta-Mükeene allikas Egeuse e. Kreeta-Mükeene kunsti alla loetakse Egeuse saarte, Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku kunsti. Nendel aladel elanud inimeste usu kohta pole leitud täpseid andmeid, kuid arvatakse, et seal levis viljakuse kultus. Lisaks puudusid neil ühised suured valitsejad, mille tõttu pole neid kujutatud ka portreekunstis.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Kreeta arhitektuuri tähtsamaks osaks olid lossid, mis koosnesid väikestest ja erineva välimusega ruumidest. Ruumid paiknesid suvaliselt ümber nelinurkse siseõue. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad aga puust. Sambad ei olnud mõeldud toestamiseks, vaid ruumide liigendamiseks ning olid tavaliselt punased, mustad või kollased. Kreeta losside võlu tulenes erinevatest vormidest ja värviküllusest. Siseruumide seintele oli maalitud ornamente ja muid pilte.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassi...