Kunstiajalugu

  Giza püramiidide väli - Cheopsi püramiid – vanim ja suurim. U 2500 eKr.  Egiptuse Vana Riik allika Egiptuses valitses vaarao, kes oli ka üks jumalatest. Vaaraol oli ainuõigus suhelda teiste jumalatega, kuulutada oma lähemateks liitlasteks erinevad jumalaid. Vaarao pidi tagama rahva heaolu,  andma välja seadusi, juhtima sõjakäike, pidama usulisi talitusi ja püstitama sakraalehitisi.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu   10. klassile ; Miksike:  Esiajalugu . Kasutatud 29.09.2017) Egiptlaste religioon oli polüteistlik: austati paljusid jumalaid. Jumalatele anti uusi kirjeldusi, nende ülesanded võisid seguneda ja liituda. Varasemaid jumalaid kujutati loomadena, kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Lisaks uskusid egiplased, et elu võib jätkuda peale surma. Selletõttu õpiti laipasid palsameerima ning hauakambreid ehitama. Haudehitise oli kolme tüüpi: mastaba(maaalune kividega vooderdatud hauakamber ja selle kohal...

Esimesed kõrgkultuurid tekkisid lähistroopilise kliimaga aladele jõgede orgudesse Lähis-Idas, Indias ja Hiinas, sest sealolevad tingimused soodustasid viljakasvatust ja seega elanikkonna kasvu. Põlluharimise jaoks vajalike kanalite ja veehoidlate ehitamiseks oli vaja teha koostööd ja nii tekkisid esimesed riigid.   (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu   10. klassile ) Mesopotaamia kõrgkultuuri loojateks peetakse sumereid. Vajadusest leiutasid sumerid endale kiilkirja ning ka kaared ja võlvid. Et koos hakkama saada, rajati linnriike ning ehitati linnakindluseid, losse ja templeid. Templikompleks oli mõeldud nii pühamuks kui ka ühiskondlike tööde juhtimiseks. Selle tähtsamaks osaks on tsikuraat(kõrge massiivne torn, mis kitseneb astmete kaupa ülespoole; torni üleval on pikk ja kitsas tempel jumalakujuga). (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Mesopotaamlased kasutasid ehitamiseks põletatud või päikese...

Willendorfi Veenus, u 30 000 eKr. Kiviaeg allikas Esimesed kunstiks nimetatavad kujutised valmistati kiviaja lõpus, u. 40 000 a. tagasi. 40 000-20 000 aasta tagusest ajast  on leitud lihtsaid loomakujutisi: mammuti, piisoni, hobuste ja põtrade kujukesi ja seinamaale. Inimesi esineb harva paleoliitikumi kunstis, kuid üks tuntumatest ja varasematest on Willendorfist pärit naisekujuke, mis seostub viljakusega. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile ) Koopa- ja kaljumaale kraabiti kivisse, täideti värviga, pehmele pinnale joonistati puupulga või sõrmedega. Värvilisi pilte maaliti käsna või pintsliga, värv saadi eri tooni muldadest. Maalidel kujutatavatel loomadel puudus omavaheline suurussuhe ning nende asetus oli juhuslik. Arvatakse, et neil maalidel võib olla seos maagiliste rituaalidega. Tuntumad koopamaalid asuvad Altamiras Hispaanias ja Lascaux's Prantsusmaal ning need maaliti u 15 000 aastat tagasi. (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalu...