Kunstiajalugu

Kõrgkultuuridest põhjapool, Hiinast Kesk-Euroopasse ulatuval alal arendasid rändrahvad e. nomaadid oma kultuuri. See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks ning paremate karjamaade otsingul läbisid nomaadid väga suuri vahemaid, seega ei tekkinud püsivaid linnataolisi asulaid. Sellegipoolest tekkis neil ühiseid tunnuseid nagu tööjaotus ja käsitööoskus. Lõunapoolsetelt rahvastelt õpiti ka näiteks metallide töötlemist ja ratastega vankrite ehitamist. Rändrahvaid oli mitmeid erinevaid: sküüdi hõimud Doni ja Doonao jõe vahel, keldid Kesk- ja Lääne-Euroopas, germaani hõimud ja viikingid. Nendest arenesid edasi merovingid ja karolingid. (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Ruunikivi Gotlandilt. Rootsi. 8. sajand allikas Sküütide kultuuri on kõige rohkem säilinud nende ülikute hauaküngastes e. kurgaanides. Nendest on leitud palju esemeid, mis esindavad rändrahvaste kunsti, selle hulgas ka loomastiili. Loomastiilis kujutati metsloomi, mis olid ...

Vanavene kunst tekkis 9.-10. sajandil, kui moodustati esimene idaslaavlaste riik, mille keseks oli Kiiev. Vanavene kunst säilitas oma iseärasuse kuni 17. sajandini. Tänu Bütsantsi riigiga läbisaamisele sai slaavlaste riik tekkida palju kiiremini, kuid nende kultuuri ja seega õigeusu vastuvõtmine eraldas slaavlasi Lääne-Euroopast.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Sofia peakirik Novgorodis allikas Venelaste arhitektuuris oli suur osa kirikutel. Esimesed suuremad säilinud kiviehitised ongi Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis, mis ehitati 11. sajandil. Mõlemale on hiljem tehtud laiendusi.  Novgorodi ümbruses on veel kuulsad kirikud Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Vassili Blažennõi peakirik Moskvas allikas Kui 13. sajandi alguses rüüstasid mongolid Vene alasid, sai ehituskunst...

Islami kunst tekkis 7.-8. saj. araabia, bütsantsi, hellenismi ja kopti kunsti segumenimsel ja levis Araabias, Kesk-Aasias, Indias, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias. Peamiselt viljelesid islami kunsti araablased, iraanlased ja türgi ja mongoli rahvad. Koraani monoteismi tõttu keelati ära usulise sisuga kunst ning koos sellega ka igasugune kujutav kunst. Seetõttu on islami kunsti ühendavateks osadeks arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. ( entsyklopeedia.ee: Islami kunst . Kasutatud 30.11.2017 ) Ehituskunstis peetakse tähtsaimaks mošeed e. islami usu pühakoda. Kuna muhameedlased peavad päevas 5 korda palvetama, on pühakoda väga suur osa nende elust. Mošeesid on väga erinevaid islami kultuuri mitmekesisuse tõttu. Enamasti koosnevad nad aga müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on suurem, madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sambad. Meka-poolses seinas on poolümar palvenišš, neid võib olla ka mitu. Mošee õues peab ki...

Bütsants tekkis, kui 395. aastal jagati Rooma riik Ida- ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riiki hakati pealinna järgi kutsuma Bütsantsiks. Riik kestis 1453. aastani, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. ( tdl.ee: Bütsantsi kunst . Kasutatud 9.11.2017 ) Bütsantsile omane arhitektuur kujunes välja alles 6. sajandiks. Hakati ehitama tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt sarnanesid võrdhaarse kreeka ristiga. Neid katsid viis kuplit: üks suur keskel ja neli väikest ristiharude kohal ning nende põhiplaani äärmised punktid olid keskmest ühekaugusel. Kuulsamaks näiteks on Apostlite kirik Konstantinoopolis.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Hagia Sophia sees allikas Hagia Sophia, Istanbul (omaaegne Konstantinoopol), 6. saj pKr. Bütsantsi kunst allikas Bütsantsi kuulsaimaks ehitiseks peetakse Hagia Sophia katedraali, mis on kujundatud kuppelbasiilikas. Viklid võimaldasid ehitada kupli ristkü...

Kuigi Roomas võeti vastu palju uske, jäi kristlus roomlastega vastuolusse, sest ristiusk nõudis igapäevalu ja usu ühendamist, võrdsust kõigi vahel. Kristlus levis aga kiiresti saladuskatte all. Kokkusaamisi peeti katakombides, mis olid maaalused mitme kilomeetri pikkused käigud, mille seintesse maeti surnuid. Katakombides asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ja magamiskohad. Alles 313. aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks.  ( kunstiabi.weebly:  Varakristlik ja bütsantsi kunst . Kasutatud 9.11.2017 ) Kristlastele oli tähtsam Jumala sõna, kui visuaalne kunst, kuid kui hakati papüüruse kasutamise asemel valmistama raamatuid pärgamendist, hakkas levima raamatu- e. miniatuurmaal. Esimesteks varakristlikeks kunstiteosteks peetakse katakombides asuvaid seina- ja laemaale. Need on sarnased rooma omadele, kuid sisus leidub palju erinevusi. Kristlased on välja jätnud erootilised teemad ja kõik, mis seostus paganliku usuga.  (Kangilaski, J. (2003)....

8. sajandil e.Kr. loodi Rooma linnriik, kuid alles 3. saj e.Kr. arenes roomlastel oma tõeline kirjandus ning selleks ajaks valitses Rooma juba tervet Itaaliat. Rooma riik lagunes 476. aastal. Roomlased võtsid oma kultuurile eeskujuks Kreeka, sest riigi algusest puudeti kokku kreeka kolooniatega. Roomat vallutas hellenistlik kunst ning ka etruskid võtsid kreeka kultuurist inpsiratsiooni. Lisaks sellele võeti üle ka osasid kreeka usundeist.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile;  syg.edu.ee:  Rooma kultuur . Kasutatud 8.11.2017 ) Kuigi rooma kunstis leidus palju teiste kultuuride mõjusid, leidus näiteks arhitektuuris omapära. Ehituses võeti kasutusele lubimört(kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), mis võimaldas ehitada kupleid, võlve ja kaari. Kaart kasutati seinteavade sildamiseks. Ehitati silinder- ja ristvõlve. Kupleid ehitati ümarate ruumide katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon. Uuend...

Arvatakse, et etruskid kujunesid välja Etruuria kohalikest põlluharijatest ja merd mööda tulnud rahvast. Neil puudus ühine riik, aga neil oli linnade liit. Etruskitel oli palju maavarasid, nad oskasid töödelda rauda, kulda ja pronksi. Etruskite kõrgaeg jääb 7.-6. saj. e.Kr.  (Kangilaski, J. (2003).  Kunstikultuuri ajalugu  10. klassile ) Terrakotast sarkofaag. U. 520 e. Kr. Etruuria allikas Etruskite linnadel oli korrapärane planeering: tänavatel oli kiviplaatidest kate ning linna ümbritses müür. Kõige rohkem on etruski kultuurist säilinud aga matustega seotud ehitised. Toscanas on leitud ümmargusi hauakambreid e. tumulusi suurtes gruppides - neid nimetatakse nekropolideks. Tumuluse kamber oli ehitatud maa alla ning selle peal oli mullast kuhi. Alguses olid hauakambrid ühetoalised ja kaetud rõõmsameelsete seinamalidega, hiljem muutusid nad kahetoaliseks ja süngeks. Tumuluse sees asus põletatud savist sarkofaag, mille ülaosaks oli portreeskulptuur lahkunust.  ...